Halinga Jahimeeste Selts (HJS) asub Pärnumaal, Põhja-Pärnumaa vallas. Esimesed andmed HJS kohta on paberile kantud 5.03.1964.a. V.S.Ü. „Kalev“ jahindusklubi Pärnu-Jaagupi osakonna Vahenurme sektsiooni protokollide raamatust. Sektsiooni kuulusid tol ajal Vahenurme (17) ja Pärnu-Jaagupi (arv teadmata) jahimehed (jahisportlased). Käesolev protokollide raamat lõppeb 29.12.1968.a. ning jätkub 17.03.1982.a. protokolliga nr. 53. Halinga Jahisektsiooni nime all. Kuni 1992 aastani kuulus HJS Pärnu Jahimeeste Liidu alla. 10.02.1992.a iseseisvuti ja sektsiooni nimeks sai Halinga Jahimeeste Selts. HJS-is keskmiselt 50 liiget, 5-liikmeline juhatus ja kontrollorgan on 3-liikmeline revisjonikomisjon.
Halinga Jahimeeste Seltsi eesmärgiks on jahinduse ja ulkihooldega tegelemine, looduskeskkonna ja selle mitmekesisuse säilitamine, keskkonnasäästliku mõtteviisi propageerimine.
HJS tegevusaladeks on:
- Lepingujärgsel jahimajanduslikul territooriumil ulukifondi kaitsmine, optimaalse arvukuse säilitamine ja hooldamine.
- Jahindusressursside kasutamine, jahitrofeede töötlemine ja realiseerimine.
- Oma rendijahipiirkonnas looduskaitse ja jahieeskirjade täitmise kontroll.
- Loodus ja jahifauna kaitsealaste kultuuriürituste korraldamine.
- Koostöö teiste jahimeeste, jahiseltside ja jahipiirkondadega ning maaomanikega.
HJS liikmeks võib olla iga füüsiline isik, kes on saanud 16a. vanaks, omab kehtivat jahitunnistust ja osaleb aktiivselt HJS-i töös. Liikmeks võetakse peale 1 aastast kandidaadiaega ja jahitunnistuse saamist.
HJS vahendid moodustuvad:
- Sisseastumis- ja liikmemaksudest, mille suuruse kehtestab juhatus üldkoosolekul.
- Varalistest annetustest ja eraldistest. Need võivad olla kas sihtpärased või sihtotstarvet määramata.
- Väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või muude tasuliste ürituste korraldamisest.
HJS kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mis toimub vähemalt üks kord aastas. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib HJS-i tegevust juhatus, juhatuse esimees korraldab HJS-i majanduslikku tegevust. HJS-i aastaaruandeks on kalendriaasta.
Mõnda HJS tegevusest:
Esimest korda oma lasketiiru ja jahimaja rajamisest oli juttu Üldkoosolekul, mis toimus 29.12. 1968.a. Lasketiiru ehitamist alustati 1980.a. ja lõpetati 1982.a. Lasketiir oli kasutuses kuni uue aja alguseni, kui hakati maid tagastama. Jahimajaga aga läks veel 28 aastat. 1996.a. sügisel tegid HJS jahimehed ettepaneku osta ära Mäeküla külas asuv Söödi maja. Pandi rahad kokku ja ostu-müügi leping sai teoks tehtud juba sama aasta 20. detsembril. Läksid aastad, kohendati elamist siit ja sealt, aga nähti, et oma rahadega kõike niipea korda teha ei suudeta. Nii saigi ärksate peade eestvedamisel pöördutud Rohelise Jõemaa Koostöökogu poole taotlusega abiraha saamiseks PRIA-lt. Ootamatult endalegi, oli Halinga Jahimeeste Selts PRIA peadirektori käskkirjaga toetuse saaja. Töödega alustati 2010.a. aprillis ja põtrade ajujahi alustati juba uuest majast samal aastal.
HJS jahipidamist iseloomustab läbi kõikide aegade enamjaolt stabiilne väikeulukite, jahilindude ja suurulukite arvukuse piiramine vastavalt antud ajaperioodi nõuetele. Suurkiskjate ohjamist iseloomustavad suured mõõnad ja tõusud. Kui 1982.a. lasti 5 hunti ühest ajust, siis oli ka mitu järjestikust lumeta talve, kui ei kütitud ühtegi või kütiti juhuslikult. Ka ulukihooldusega tegeldakse HJS-is pidevalt. Täna on olulisemaks teemaks head suhted ja koostöö maaomanikega ning kokkulepped jahindustegevuse korraldamiseks nende maal.